Kuidas õpetada ettevõtlust loovisikutele?
Loovad inimesed suhtuvad ettevaatlikult ärimaailmas tavalistesse terminitesse – parimad tulemused on saadud, kui ärikeel tõlgitakse loomeinimestele arusaadavamasse keelde, rääkis loomemajanduse ekspert David Parrish (UK).
Ta tõi näite, kus äriplaani tutvustati loomeerialadel arenguplaanina ja see tundus neile arusaadavam. „Too näiteid sellistest valdkondadest, mis on sellele publikule arusaadavad,“ viitas ta.
Ragnar Siil Creativity Labist tõi näite, et kui Loov Eesti tõlkis ärimaailma juhised alustavatele ettevõtetele lihtsamasse keelde, siis need võeti loomeinimeste poolt omaks ja mitte ainult – ka ärimaailm leidis, et need on palju inimlikumad ja lihtsamini arusaadavamad.
Kaari Kiitsak-Prikk Eesti Muusika ja Teatriakadeemiast tutvustas ülikooli ettevõtlusõpet „Kunst elada kunstist“. Ta sõnas, et õppejõud pelgasid algul rohkem kui üliõpilased, kuidas muusikud võtavad vastu ärimaailma reeglid ja sõnavara. Praegu on ühe kursuse nimi „ettevõtluse alused“ ja osavõtt on väga hea, enam ei peljata kunsti ja ettevõtluse koosolemist.
Juko-Mart Kõlar Viljandi Kultuuriakadeemiast rõhutas, et kõik ettevõtlust puudutav tuleb seostada sellega, kus üliõpilased on oma eluetapis ja mida neil parasjagu just vaja on. Väga oluliseks pidas ta uute innovaatiliste tehnoloogiate tutvustamist ja näitamist, kuidas need just loovatel erialadel kasutatavad on. Ta soovitas kindlasti õpetada üliõpilasi tiimidena ning hoida tasakaalu realismi ja fantaasia vahel. „Kui kasutate väga kvaliteetseid õppevahendeid ja toote praktilisi näiteid ja mitte ainult edulugusid valdkondadest, millega üliõpilased suudavad end seostada, siis on tulemused kordades paremad,“ rõhutas ta.
Multiettevõtja ja -talent, mitme ülikooli õppejõud Sten-Kristjan Saluveer selgitas, kuidas on ootused loomevaldkondadele viimase paari aastaga muutunud.
Väga suur osa meie teadmiste vahetusest on kolinud online, rääkis ta. „Pandeemia tõi maailma teadmised meile lähemale. Enam ei sõltu teadmised meie asukohast. Zoomi kasutamine tõusis aastaga 10 miljonilt 300 miljonini,“ selgitas ta tausta. Selline areng tõi kaasa ka muudatused ettevõtte sees – kui enne pandeemiat olid rollid ettevõttes eraldatud, siis nüüd on erinevad oskused omavahel põimunud. Edukas olemiseks peavad juhid orienteeruma kõigis uutes trendides ja tehnoloogiates ning olema samal ajal ka head psühholoogid.
„Kui enne oli õpetamine ja ka loomeettevõtte areng looja keskne – kuidas täiustada oma loomeoskusi, siis nüüd on tarvis keskmesse tõsta publik. Kui publikul pole aega sinu loomega tutvuda, siis pole sa ka edukas,“ rääkis ta ja tõi näiteks online festivali. Kui see festival pole läbi mõelnud oma publiku strateegiat, siis saab ta tihedas inimeste aja konkurentsis võib-olla vaid 6-8% varasemast publikust.
Kristiina Urb Estonian Business Schoolist ütles ülikoolidele loodud loomeettevõtluse õpetamise tööriistakasti tutvustades, et selle ettevalmistamisel lähtuti disainmõtlemise põhimõtetest.
Tööriistakasti kuulub käsiraamat, mida võivad kasutada tudengid ise või ka juba alustavad ettevõtted oma äriplaanide loomisel; juhendid õppejõududele, kuidas tööriistakasti kasutada; töölehed, mille abil saab mänguliselt ja interaktiivselt erinevaid ettevõtluse aspekte õpetada; videod loomeettevõtjatega ja erinevate ekspertidega, mida saab kasutada diskussioonides või iseseisvas töös; näited, taskuhäälingud, videod ja slaidid, mis tutvustavad 5-päevast intensiivset loomeettevõtluse kursust.
„Tore oli kuulda, et projektis osalenud tudengid olid 100% rahul sellise kursusega ning soovitasid seda kindlasti ka teistele,“ ütles Kristiina Urb.
Tööriistakastiga saab tutvuda ja sealt vajalikke materjale alla laadida aadressil
Vaata ka https://www.davidparrish.com/supporting-future-creative-entrepreneurs/
Projekt on rahastatud EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammist.
Loov Eesti ja Creativity Lab olid projekti partnerid Eestist, Estonian Business School projekti juhtpartner.
