Möödunud nädalal arutasid Euroopa riikide esindajad Brüsselis, kuidas kunstnikud ja teised loomeinimesed saaksid kaasa aidata innovatsioonile, tootlikkuse tõusule ja ettevõtete sisekultuuri arengule traditsioonilistes äriettevõtetes. Loov Eesti küsitles aruteludes osalenud EASi loomemajanduse programmi koordinaatorit Georg Poslawskit. Mis oli seminari peateema ja kes oli organisaator?
Seminari Creative Clash peateemaks oli kunstnike sekkumine nn tavaettevõte töösse, kuidas see ettevõtteid mõjutab ja kuidas seda ergutada.
TILLT EUROPE eestvedamisel ja koostöös erinevate teadusasutuste ja konsultatsioonifirmadega (c2+i Hispaaniast, WZB, Sotsiaalteaduste uuringukeskus Berliinis ja Brüsselis asuva konsultatsioon i- ja uuringufirma KEA) koostati Euroopa Komisjonile ettepanekud, kuidas kunstnikud saaksid oma traditsioonilisest ärimeelsusest erineva mõtteviisiga aidata kaasa ettevõtete edukusele. Läbi viidud uuringut rahastati Europe for Citizens programmist. Rootsis juba üle kümne aasta tegutsenud ühendus TILLT on esimesi organisatsioone Euroopas, kes vahendab kreatiivsust ja tulevikuvisioone muutuste elluviimiseks tavaettevõtetesse. Sarnaseid organisatsioone on veel Taanis, Madalmaades ja Kataloonias.
TILLT EUROPE on unikaalne projekt, mis vahendab kunstnikke nn. tavaettevõtetesse erinevaid probleeme lahendama. Kunstnike töö tulemuseks ei pea siinjuures olema mingi kunstiteos, mida saaks näitusele viia, vaid tulemus võib olla hoopis parem töökeskkond või ettevõttekultuur, mis innustab inimesi ja aitab nende loovuse arendamisele kaasa.
Kunstnike „sekkumine“ ettevõtete töösse aitab rahvusvahelise töörühma arvates kaasa innovatsiooni arengule ettevõtetes, laiendab kunstnike tegevusvaldkondi, lisaks arendab uues valdkonnas kasutamine ka kunstis kasutatavaid meetodeid.
Kuidas kunstnik saab enda omast täiesti erinevas keskkonnas kasulik olla? Kas kunstnikud peavad äriinimesteks hakkama?
Ei, seda kindlasti mitte. Selle projekti eesmärgiks polnud kunstnike muutumine ettevõtjaks või et ettevõtjad hakkaks kunstnikeks. Ainus, mida oodatakse, on avatud mõtteviis ja uut moodi kommunikatsioon, mille tulemusena sotsiaalsed väärtused tõlgitakse, kui nii võib öelda, rahalistesse väärtustesse. Kunstiinimestel on äriettevõtjatest erinev mõtlemine, kuid nende kokku viimine võib tuua üllatavaid tulemusi. TILLT EUROPE läbiviidud pilootprojektid Rootsis ja Hispaanias kinnitasid positiivseid tulemusi. Näiteks suutsid kunstnikud Flex Link AB firmas Rootsis taastada ettevõtte töötajate usu oma ettevõtte kultuuri pärast majanduslangusest tulenenud massilisi koondamisi. Nad tegid ettevõtte töötajatest filmi, küsitlesid ja kuulasid neid. Filmi tegemise käigus töötajad avanesid ning rääkisid avameelselt oma hirmudest ja muredest. Juhtkond sai tegelikest probleemidest teadlikuks alles läbi filmi, mis andis edasisteks otsusteks hea baasi – mida on vaja ettevõttes parandada, et jälle tõusuteele jõuda. Inimesed samas mõistsid, et peavad ka ise midagi tegema selleks, et firmal hakkaks paremini minema. Ja see pole ainus näide. Kuulus ehitusmaterjalide firma Paroc kasutas kunstnike rea tootlikkuse probleemide lahtimõtestamiseks ja avatuse stimuleerimiseks, mis omakorda muutis töötajad reformidele vastuvõtlikumateks. Selline projekt kestab vähemalt 8 kuud.
Kunstniku missioon tänapäeva maailmas on teistsugune kui 20. sajandil. On tekkinud nö sotsiaalne kunst, mis loob inimeste vahel seoseid, parandab nendevahelist suhtlemist ja seeläbi ka töökeskkonda ja produktiivsust.
Mille poolest siis kunstnik erineb ärikonsultandist? Ka nende eesmärk on leida ettevõtete veel kasutamata ressursse…
Ärikonsultandid tavaliselt saavad lähteülesande ettevõte juhtidelt ja suhtlevad peamiselt juhtkonnaga, kunstnikud ei pea seda oluliseks, nemad suhtlevad otse töötajatega ja teevad oma otsuseid sealt saadud informatsiooni põhjal. Kunstnikel on omadusi, mida iga ettevõte võiks kasutada – sotsiaalne tundlikkus, probleemide nägemine hoopis teise nurga alt. Kunstnike sekkumise kasutamine lisaks tavapärastele äri- ja psühholoogilistele konsultantidele toob kindlasti uusi ideid ja lahendusi. Tõsi, seda, kui palju just täpselt, on väga raske mõõta, seda tõdes ka TILLT EUROPE uuring. Ometi tõi uuring välja, et kunstnikud saavad parandada suhtlust meeskonnas ja organisatsiooni eri tasandite vahel, arendada loovust, pakkuda uusi eestvedamismudeleid ning lõhkuda rutiini, teha kollektiivi liikmed õnnelikumaks ning muuta arusaamu sellest, mis on võimalik.
Kui nüüd ettevõttesse tuleb kunstnik, kes on ettevõtte tegevusalal võhik, kas sellest hoopis kahju ei või sündida?
Uuring tõi välja ka ohukohad: Kunstnike sekkumise tulemised ei ole ette ennustatavad, seega võib lisaks kasule ette tulla ka ootamatuid „kõrvalmõjusid”. Äärmiselt oluline on vahendaja organisatsiooni roll selles protsessis, kes valib õige meelsuse, kompetentsi ja elukogemusega kunstiinimese konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Sellest ei sünni plahvatuslikke muutusi, kuid kindlasti väikeseid innovatsioone tootearenduses ja tootlikkuse tõstmisel.
Kokkuvõttes tõdeti, et vajadus kunstilise sekkumise järele traditsiooniliste otsuste tegemisel on seotud organisatsioonijuhtide mõttemaailma muutumisega. See sõltub nende julgusest usaldada loomeinimesi. Kunstilise sekkumise tulemused pole selgelt mõõdetavad, sest organisatsioonis toimub üheaegselt palju erinevaid protsesse. Igal huvigrupil on omad ootused, mida kunstnike sekkumine peaks täitma, ja peamiselt oodatakse ikka positiivseid tulemusi. Uurimisgrupp tegeleb nüüd selgemate mõõdikute otsimisega ja ettevõtete julgustamisega ka negatiivseid tulemusi aktsepteerima.
Poliitikasoovitused pandi nüüd kokku. Mis saab edasi?
Seminaril osalenud Euroopa ettevõtluse- kui ka kultuuripeadirektoraadi esindajad tunnistasid, et asjal on jumet. Nüüd töötatakse Euroopa Komisjoni juures välja metoodika ja nõuanded, kuidas riigid saaksid kunstnike sekkumist oma majanduskeskkonna elavdamiseks kasutada. See, kuidas riigid hakkavad neid nõuandeid ellu viima, sõltub juba riikidest endist.
Mulle tundub, et meie siin Eestis ei saa teiste riikide kogemust kohe üks-üheselt ellu viima hakata, meil vajaksid need seosed veel selgitamist ja mõttemallide murdmist. Kuid värske mõtlemine edendab innovatsiooni kindlasti.
Lisainfot vaata www.creativeclash.eu ja www.tillt.se
Intervjueeris Tiiu Allikmäe
