Juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua, saab alates
järgmisest aastast asutada osaühingu ilma osakapitali sissemakseta.

“Ettevõtluse soodustamiseks on kõige tähtsam luua võimalus asutada äriühing
lihtsalt ja kiirelt ning ilma asjatute raha- ja ajakulutusteta,” sõnas
justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. “Hea
äriidee tekkimisel ei tohi riigi poolt loodud õiguslikud raamid selle
realiseerimist takistada.”

“Näiteks kui ettevõtlik inimene soovib hakata äriühingu kaudu pakkuma mõnd
nõustamisteenust, siis ei ole ju selleks tegelikult vaja muud, kui head
teadmistepagasit ja pealehakkamist. Hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000
krooni, mida hetkel äriseadustik osaühingu asutamiseks nõuab,” selgitas
Niklus.

Seetõttu võimaldatakse edaspidi luua osaühing selliselt, et osakapitali
rahaline sissemakse tehakse eelkõige siis, kui selleks on reaalne vajadus.
Muudatuse kohaselt on võimalik asutada osaühing, mille osakapitali
moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees
kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.

Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik
oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot,
siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed
osanikelt sisse.

“Viimane säte on vajalik selleks, et ettevõtluse edendamisel ei jääks
kaitseta võlausaldajad. Kui me võlausaldajaid ei kaitse, siis jõuame
majanduse edendamise asemel vastupidise tulemuseni, kus võlausaldajate
võimalikud pankrotid ettevõtlust pidurdama hakkavad,” lisas Niklus.

Allikas: Justiitsministeerium.

“Ettevõtluse soodustamiseks on kõige tähtsam luua võimalus asutada äriühing
lihtsalt ja kiirelt ning ilma asjatute raha- ja ajakulutusteta,” sõnas
justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. “Hea
äriidee tekkimisel ei tohi riigi poolt loodud õiguslikud raamid selle
realiseerimist takistada.”

Juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua, saab alates
järgmisest aastast asutada osaühingu ilma osakapitali sissemakseta.

“Näiteks kui ettevõtlik inimene soovib hakata äriühingu kaudu pakkuma mõnd
nõustamisteenust, siis ei ole ju selleks tegelikult vaja muud, kui head
teadmistepagasit ja pealehakkamist. Hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000
krooni, mida hetkel äriseadustik osaühingu asutamiseks nõuab,” selgitas
Niklus.

Seetõttu võimaldatakse edaspidi luua osaühing selliselt, et osakapitali
rahaline sissemakse tehakse eelkõige siis, kui selleks on reaalne vajadus.
Muudatuse kohaselt on võimalik asutada osaühing, mille osakapitali
moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees
kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.

Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik
oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot,
siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed
osanikelt sisse.

“Viimane säte on vajalik selleks, et ettevõtluse edendamisel ei jääks
kaitseta võlausaldajad. Kui me võlausaldajaid ei kaitse, siis jõuame
majanduse edendamise asemel vastupidise tulemuseni, kus võlausaldajate
võimalikud pankrotid ettevõtlust pidurdama hakkavad,” lisas Niklus.

Allikas: Justiitsministeerium