artiklid 2008

• Milline on Eesti majanduse tulevik?
  Sulev Vedler, 17.01.2008, Eesti Ekspress
  Artiklis pakutakse Eesti majandusele välja erinevaid tulevikustsenaariume. Helgeimaks variandiks on “Põhjatäht”, kus on olulisel kohal loovtööstus.
• Muusikatööstus otsib kokku kuivavale CD-käibele asendust
  Erik Aru, 23.01.2008, Ärileht
  Artiklis tuuakse välja muusikatööstuse hetke peaprobleem, milleks on  kauba kallidus. Kritiseeritakse muusikatootjate aeglast reageerimist muusikakuulamisharjumustele ning heaks eeskujuks tuuakse Radioheadi turundusmeetod.
• Vabakutselisel puudub sotsiaalne kindlustunne
  Ille Grün-Ots, 29.01.2008, Ärileht
  Artikkel tutvustab loovisiku ja loomeliitude seadust, tuues välja vabakutselise loovisiku ja FIE seosed, erinevused ja sarnasused. Tähelepanu pööratakse ravikindlustuse probleemile.
• Tööstusdisainer lööb loomingu vargusele käega
  Ain Alvela, 11.02.2008, Äripäev
  Artiklis kirjutatakse patenteerimise mõttekusest, võimalustest ja probleemidest.
• Kultuur – missioon ja äri
  Evi Arujärv, 15.02.2008, Eesti Päevaleht
  Artikkel kajastab autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitsmise probleeme ning sellega seonduvaid äri- ja avalikke huvisid. Püstitatakse küsimus autoriõiguse reaalse positsiooni ja seadusandliku toetuse suhtes.
• Richard Florida: loovsektor on majanduskasvu mootor
  Argo Ideon, 22.02.2008, Eesti Ekspress
  Pikk intervjuu Richard Floridaga loova klassi teooria teemal. Tähelepanu on pööratud “3T” lähenemisele, mis hõlmab talenti, tehnoloogiat ja tolerantsi.
• Kultuurielu ja loomemajanduse arendamine Amsterdamis
  Külli Hansen, 14.03.2008, Sirp
  Hollandi loomemajanduse poliitikat, toetussüsteeme, prioriteete ja visiooni tutvustav ning head ülevaadet andev pikk artikkel. Põhirõhk on Amsterdami näidetel.
• Kolm linna ja kolm lähenemist loovuse ja kultuuri arendamisele: Tartu, Turu ja Bergen
  Külliki Tafel, Erik Terk, 14.03.2008, Sirp
  Tartu, Turu ja Bergeni loomemajanduse arendamise strateegiliste dokumente võrdlev artikkel. Tutvustatakse erinevaid lähenemisi, taotlusi ja mehhanismi, kuidas loovust ning kultuuri arendada.
• Ei ole loojaid ja ettevõtjaid, on ühiskonna kujundajad
  Berk Vaher, 14.03.2008, Sirp
  Artikli põhisõnumiks on, et loomemajandus edeneb vaid siis, kui kultuuritegijad ja ettevõtjad on vaimselt võrdväärsed partnerid ja kui soov õppida on vastastikune.
• Kunstnikud suhestugu ühiskonnaga
  Berk Vaher, 14.03.2008, Sirp
  Intervjuu/vestlusring Hollandi loomemajanduse arendamisega seotud inimestega, mille käigus tutvustatakse Hollandi loomemajanduse praktikat.
• Kultuuritegijate küüditamine alaku!
  Mihkel Raud, 19.03.2008, Eesti Päevaleht
  Arvamusartikkel Eesti kultuuriekspordi poliitikast.
• Just kultuur teeb Tartust linna
  Berk Vaher, 20.03.2008, Postimees
  Analüüsiv artikkel kultuuri ja ettevõtluse suhetest Tartus. Luubi all on kultuuriosakonna tulemuslikkus, kultuurikatla vajadus linnale ja linnajuhtide suhtumine kõigesse eelnevasse.
• Kultuurianalüütik Colin Mercer: säilitage vabameelne suhtumine!
  Berk Vaher, 22.03.2008, Postimees
  Intervjuu kultuurianalüütiku Colin Merceriga. Teemadeks loomemajanduse edendajate keelekasutus, üleinstitutsionaliseerimine, kohalik identiteet ja kultuuriökoloogia.
• Raha ja kultuur otsisid ühisosa
  Kerttu Jänese, 31.03.2008, Tartu Postimees
  Intervjuus küsitakse kolmelt konverentsil “Loomemajanduse võimalused Eestis” osalenult arvamust, kuidas lähendada kultuuri ja majandust ning kas kultuuriinimesed peaksid ka ise aktiivsemad olema, et saada oma tegevusele rahalist toetust.
• Loovus kõrgkoolis: probleemõpe ja inkubatsiooni-programmid
  Äripäeva toimetus, 31.03.2008, Äripäev
  Lühike intervjuu inimestega neljast eri õppeasutusest. Vastused küsimusele: “Mida olete teinud, et suurendada üliõpilaste loovust ja pealehakkamist? On see üldse vajalik? Miks?” Vastuses lühidalt nt EBS-i ja EKA tudengite koostööst.
• Enne lindilõikamist tuleb pikalt mõõta
  Raul Oreškin, 01.04.2008, Tartu Postimees
  Tartu näitel baseeruva artikli põhisõnumiks on, et ühe linna loomemajanduse mudelit ei saa mööndusteta teisele linnale kohandada.
• Filmikoolil ja -tööstusel on vaja uut keskust
  Martin Aadamsoo, 04.04.2008, Sirp
  Artikli esimene pool tutvustab BFM-is juba tehtud ja lähitulevikus plaanitavaid tegemisi. Artikli teises pooles kritiseeritakse Eesti filmitööstuse stabiilse infrastruktuuri puudumist.
• Eesti filmitööstus – uljas idee või tark investeering?
  Margit Tõnson, 29.04.2008, Eesti Ekspress
  Artiklis kritiseeritakse Eesti filmitööstuse senist “surnud ringi” ja pannakse suuri lootusi BFM-i uue majaga kaasnevatele võimalustele. Arvamust on küsitud René Vilbrelt, Piret Tibbo-Hudginsilt, Veiko Õunpuult.
• Uus tase? Uus põlvkond? Uus film?Uus tase? Uus põlvkond? Uus film?
  Margit Tõnson, 08.05.2008, Eesti Ekspress
  Peale lühikese tutvustuse praegustest noortest monteerijatest, režissööridest ja operaatoritest on neilt ka küsitud, miks on vaja Eesti filmi ja mis on Eesti filmimaastikul täna valesti.
• Keldid linnas lahti
  Martin Aadamsoo, 30.05.2008, Sirp
  Artikkel Šoti filmiakadeemia külastusest BFM-is. Tutvustatakse loomemajanduse tausta ning võrreldakse Eesti ja Šoti filmindust.
• Kümme rohtu uppumise vastu?
  Raivo Kotov, 04.06.2008, Eesti Päevaleht
  Artikkel kritiseerib Tallinna kui tulevase kultuurilinna ettevalmistusega seonduvaid otsuseid ja protsesse.
• Eesti filmi edu jätkumiseks on ideest rohkemat vaja
  Marge Liiske, Piret Tibbo-Hudgins, 05.06.2008, Postimees
  Arvamusartikkel kui üleskutse muutmaks filmide tootmist projektipõhisest süsteemsemaks. Tunnustatakse senist filmitööstuse arengut Eestis, kuid tuuakse välja ka puudujäägid (nt infrastruktuuris). Lahendust nähakse BFM-i võimalikus filmikeskuses.
• Loomelinna võimalikkusest elus
  Jan Kaus, 01.08.2008, Sirp
  Artikkel arutleb Viljandi potentsiaali üle saada loomelinnaks.
• Ettevõtjad surugu disainiga gaas põhja
  Imre Mürk, 05.08.2008, Postimees
  Arvamusartikkel selgitab pooldavalt lahti disaini vajalikkuse ning rolli olulisuse ettevõtja, riigi ja keskkonna tasandil. Arutletakse küsimuste üle, mis puudutavad disaini toetamist riikliku poliitikana.
• Loomiseks loodud linnal on tulevikku
  Katrin Johanson, 28.08.2008, Sakala
  Intervjuus Peeter Eerik Otsaga seletatakse lahti loomemajanduse olemus, sõnavara, indikaatorid ja vajalikkus ning räägitakse Kultuurikatla plaanidest ja Viljandist kui potentsiaalsest loovlinnast.
• Cardiffis inspiratsiooni otsimas
  Evi Arujärv, 03.10.2008, Sirp
  Artikkel annab ülevaate Cardiffis toimunud IAMIC aastakonverentsist, kus pöörati tähelepanu ka globaalsetele majandustrendidele ning loomemajanduse kontseptioonile eri riikides.
• Loovettevõtted punuvad pesa
  06.10.2008, Pealinn
  Kõige loomingulisemad ettevõtted asuvad pealinnas, nimelt 95% Eestis tegutsevatest loomemajanduse ettevõtjatest asuvad just Tallinnas.
• Linn jätab Masingu majad oma tiiva alla
  Mari-Liis Pintson, 07.10.2008, Tartu Postimees
  Uudisartiklis tutvustatakse Tartu loomemajanduse inkubaatorile antud maju ning võimalikkusest saada osa raha Euroopa Liidu struktuurfondidest.
• ERR.ee: Aadamsoo ja Raag soovivad tellisepõhist majandust muuta
  Merje Pors, 06.11.2008, Postimees
  Lühike uudis Martin Aadamsoo ja Ilmar Raagi arvamusest, et Eesti majandus peab muutuma tellisepõhisest ajudepõhiseks ning selleks tuleks algatada raamprogramm Loov Eesti. Lisatud on intervjuu Terevisoonist.
• Eesti võimalus ja loov eneseiroonia
  Rein Raud, 13.11.2008, Eesti Päevaleht
  Artiklis lahatakse majandusmudeleid ning analüüsitakse, milline oleks sobiv Eestile. Soovitatakse kuulutada loomemajandus proriteetseks valdkonnaks.
• Alice Imedemaal ehk Loovuse kiituseks
  Jüri Soolep, 21.11.2008, Eesti Päevaleht
  Arvamusartiklis ollakse kriitiline Tallinna Ülikooli suhtes, kes EL-i tõukefondide raha endale saamiseks EKA-t laimas. Luubi all on suhtumine loovmajandusse ja loovusse Eestis.
• Nokia või IKEA?
  Martin Aadamsoo, 21.11.2008, Eesti Ekspress
  Arvamusartiklis tehakse ettepanek Eesti edu võtit otsida loomemajandusest ning kutsutakse üles käivitada riiklik programm “Loov Eesti/Creative Estonia”, sealjuures kritiseerides Eesti haridussüsteemi.
• Linnavalitsus haub välja kultuuritootmist
  Raimu Hanson, 26.11.2008, Tartu Postimees
  Uudis Tartu loomemajanduskeskuse (Kalevi 13) lahtiste uste päevast, kus jagati infot inkubatsiooniteenuste kohta. Esimesed inkubandid saavad tegevust alustada ilmselt 2009. a. alguses.
• Kiri 101-le riigikogu liikmele
  21.11.2008, Sirp
  Avalik kiri põhjendustega riigikogu 101-le liikmele, et nad toetaks pöördujate ettepanekut mitte muuta käibemaksuseadust.
• Poliitikutega pole dialoog võimalik
  Margot Visnap, 21.11.2008, Sirp
  Intervjuu Kaarel Oja ja Ando Kivibergiga käibemaksuseaduse ja loomeinimeste sellekohase avaliku kirja teemadel.
• Jürgen Ligi: Ma ei vaja selliseid küsitlusi ega kirju
  Margot Visnap, 21.11.2008, Sirp
  Kuku raadio saate lühendatud litereering ajakirjanike vestlusest Jürgen Ligi ja Peeter Kreitzbergiga, teemaks Eesti teatritegelaste ja festivalikorraldajate avalik pöördumine, kus paluti mitte tõsta kultuuriürituste käibemaksu 13 % võrra.
• Rate.ee looja sai rahvusvahelise auhinna
  Siiri Erala, 03.12.2008, Tarbija 24
  Lühike uudis sellest, et Eesti suhtlusportaali Rate.ee looja Andrei Korobeinik sai novembri lõpus Londonis toimunud interaktiivse meedia kokkusaamisel Minibar noore loovettevõtja auhinna. Lisatud Siim Suklese kommentaar.
• Muusikaeksport – Soome eeskuju
  Helen Sildna, 03.12.2008, Metroo
  Helen Sildna räägib, miks on popmuusikatööstus riigile kasulik ning puhub juttu soome muusikatööstuse vedajate Tapio Korjuse ja Pauliina Ahokasega.
• Kes on kõige teadlikum?
  Kaarel Tarand, 04.12.2008, Sirp
  Arvamusartiklis pööratakse tähelepanu kultuuriministeeriumi loomemajanduse rahakasutusele ning ETI-lt tellitud uuringule „Loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud meetmed”.
• Kivistumatu kultuurisaar
  Andres Lõo, 16.12.2008, Postimees
  Arvamusartiklis seletatakse lahti Kultuurikatla vajalikkus ning ollakse kriitilised linna internetihääletuse ja madalama käibemaksumäära kaotamise suhtes. Avaldatakse arvamust, et kultuuri tuleks toetada kultuurimajanduslikult, mitte kultuuripoliitiliselt.
• Eesti vajab oma suurtööstust
  Anu Hallik, 16.12.2008, Postimees
  Arvamusartiklis analüüsitakse, milline majandusmudel viiks Eesti järele arenenud tööstusriikidele.

allikas: Kultuuriministeeriumi arendusosakond