Kagu-Eesti ettevõtjad sobitasid traditsioonilist tarkust uude vormi

Kuidas leida oma kasvatatavatele toodetele lisa kasutusvõimalusi? Kuidas oma uue tooteideega edasi minna? Kas viia oma käsitööküpsised suurele turule või jääda elustiiliäriks? Milline oleks elujõuline idee vana mõisa arendamisel? Kuidas siduda ajalugu ja tänapäevaseid tooteid? Kas kujundada Postiteest elamusklaster?

Rohkem kui 100 Kagu-Eesti ettevõtjat proovis oma ideid Loov Eesti+ Maa InnoLabides pakutud süsteemse metoodika alusel uude vormi panna.

Inspiratsiooniks: Disainer Maarja Mõtus:” Miks  mitte Hiinas toota? Disaineri asi pole tooteid ilusaks teha– miks peame tooteid edasi-tagasi sõidutama? Mõtleks parem nutikalt –  võtaks oma parimad oskused ja teeks näiteks hiina armeele hoopis nutikaid jalanõusid? Miks mitte  mõelda nii?”

Esmalt püüti oma ideed väiksemas ringis tutvustada nii, et kõik sellega seni mitte kokku puutunud inimesed mõistaksid, kellele, mida ja kuidas pakutakse.  Seejärel asuti seda analüüsima.

Milline oleks söögikoht, kus poleks menüüd? Aga kus poleks sööki? Või polegi kohta? Kõik need on maailmas olemas. „Iseenesestmõistetavuse kahtluse alla seadmine  on avanud tootele või teenusele täiesti uued perspektiivid,“ Indrek Maripuu. Üheskoos vaeti, millised iseenesestmõistetavused seni ideed piiravad ja milliseid võimalusi nende murdmine avab.

Inspiratsiooniks: National Geographic Eesti väljaande peatoimetaja Erki Peetsalu: “Väikeettevõtjana ma ei teeks seda, kui see oleks lihtsalt tõlkimine ja toimetamine – ajakirja missioon on innustada inimesi ja hoolida oma koduplaneedist. Kui olen ise sisemiselt liigutunud, siis see ongi tugev asi – saan sinna ümber ehitada selle võrgustiku, mis hakkab tagasi tooma väärtusi. Peab olema muu väärtus, mitte toota lihtsalt mingi pink või laud, tööl peab olema tähendus.“

„Küsi endalt, kas meie firmas on tegelikult olemas teadmine, kuhu meie maailm meie valdkonnas liigub?“ soovitas Maripuu. Kuidas mõjutab sinu valdkonda see, et igas minutis sünnib  maailma 145 inimest või et 10 aastaga on globaalselt töötavate inimeste arv kasvanud 25%. Linnad moodustavad juba 0,5 % maailma pindalast, tarbivad aga 75% ressurssidest.  Vajadus energia järele kasvab meeletult, tehnoloogia areng ja levikukiirus on plahvatuslikult kasvanud. Sotsiaalmeedia on igapäevaelu lahutamatu osa, meie igapäevaelu hakkavad mõjutama tehisintellekt, droonid, kõnetuvastamise seadmed, juhtmevaba elekter, asjade internet, äpid, mis teevad peaaegu kõike.

Inspiratsiooniks: Finantsist ja kunstihuviline Aavo Kokk: “Innovatsioon sünnib seal, kus kaks erinevat ala saavad kokku, peab olema ootamatu kombinatsioon. Suures linnas inimesed suhtlevad näiliselt – kiire on. Intensiivsem suhtlemine ühe piirkonna erinevate inimeste vahel tooks kiiremini innovatsiooni. Võrgustiku ehitamine oleks sellele vundamendiks.”

Et olla oma idees kindel ja leida selle eeliseid, soovitas Maripuu ära kaardistada, millised on idee autori tänased baasoskused? Mida sa oskad, mida teised ei oska? Millised on sinu käsutuses olevad materiaalsed vahendid, suhted klientidega, tarnijatega, koostöövõrgustikud. Mida nende ressurssidega veel teha võiks? Kuidas saaksime neid väärtusi uuel viisil ja klientidele senisest suuremat väärtust pakkuval moel kombineerida? „ Mis siis, kui sinu toote või teenuse turg ühel päeval kokku kukub? Mida sa siis teeksid? Hea on, kui juba ette tead, mida võiksid veel teha või kuidas uue ideeni jõuda,“ soovitas koolitaja. Klientide vajadused muutuvad.

Inspiratsiooniks: Tammuri talurestorani pidaja Erki Saar:”Metsas restorani pidamine tundub hullumeelne, aga töötab.  Restoranil pole menüüd, kohaviidad meieni juhata  ja turundus on see, mis ma kohapeal teen.  Sätin oma päeva nii, et talutöödeks ka aega jääb.”

Oma toote või teenuse pakkumisel on oluline mõista, mida klient tegelikult vajab – kas ta vajab  just kampsunit või on tal külm ja ta vajab kaitset külma vastu? Sageli erineb müüja pakutav info kliendi vajadusest: tööriista müües näiteks pakutakse hulka tehnilisi andmeid, aga klient tahab teada, kas see sobib just tema kiviseina augu puurimiseks või  mitte, tõi koolitaja näite. „Vaata, kuidas klient sinu toodet kasutab, kas seal on muudatusi, millele peaksid juba praegu mõtlema?“ juhtis Maripuu tähelepanu ka toote või teenuse pidevale arendamisvajadusele.

Arutelud kiskusid kohati päris kirglikuks, kui keegi oleks mõõtnud ruumis detsibelle, siis oleks päris kõva tulemuse saanud.  Aga uusi ideid tekkis nagu seeni pärast sooja vihma ja nii mõnigi osaleja leidis endale samast piirkonnast koostöövõimaluse.

Väljavõtteid tagasisidest:

• Tähtis on idee edasiarendamine, keskendumine kasumlikkusele, mitte ainult endale elatusallika loomisele.
• Mitu pead on ikka mitu pead – erinevad inimesed vaatavad sama asja erinevalt.
• Ükski idee pole vale, mõned ideed pole lihtsalt kasutatavad.
• Sarnased ideed on õhus ja liiguvad just sõprade peades.
• Mängi idee läbi ja aruta meeskonnaga.
• Tuleb palgata ettevõttesse „vabamõtleja“
• Sain kinnituse, et minu ideel ja toodetel on tõesti potentsiaali
• Vajalik on missioonitunne
• Ära pusi üksi, otsi teisi endasuguseid
• Kui ühtepidi ei saa, mõtle uuesti
• Suudan endiselt loovalt mõelda
• Hea idee võib olla „prügikastis“ – oska otsida
• Olid head uued taaskohtumised ja mõned võimalused teha koostööd

InnoLab’e toetas EAS Euroopa Regionaalfondi vahenditest.