Töökohtade loomine

Paljud loomeinimesed alustavad ettevõtlusega üksi või koos usaldusväärse partneriga, kuid kui ettevõte on edukas ja tegevus laieneb, tekib vajadus uute töötajate järele. Nüüd tuleb otsustada, kuidas minna edasi. Lähtuda tuleks ettevõtte eesmärkidest ja strateegiast. Kui on tegemist töölõiguga, mis vajab lisatööjõudu teatud perioodiks, võib kaaluda töövõtulepingu sõlmimist. Töövõtulepingu (Võlaõigusseadus, 36. peatükk) puhul kohustub töövõtja tegema töö või osutama teenust ning tellija maksma selle eest tasu. Loe lähemalt: töövõtuleping

Mõnede tööde (nt raamatupidamine) tegemiseks on mõistlik osta teenust teistelt firmadelt. Kuid kui ettevõte vajab püsivalt lisatööjõudu ja suudab kanda  uue töötajaga seotud kulutusi, tuleb asuda otsima sobivat inimest.

Alustada võiks sellest, et mõelda läbi ja panna kirja, missuguste oskuste ja isiksuseomadustega inimest vaja läheb. Oluline on, et uus töötaja jagaks  ettevõtte väärtusi. See võib saada otsustavaks teguriks, mis aitab teiste seast esile tuua kõige sobivama kandidaadi. Tööalaseid oskusi on alati võimalik juurde õppida, kuid töössesuhtumist on väga raske muuta.

Tegija kommentaar

Sille Sikmann: “Endale tööandja olla ei ole probleemi, kuid uusi töökohti luua on raske. Kuid alati ei pea kohe uut töölist palkama, esialgu saab vajaminevaid teenuseid ka sisse osta.” http://www.scheckmann.com/

Kuidas jõuda sobiva inimeseni? Võimalusi on siin mitmeid: ajalehekuulutus, töökuulutus sobiva profiiliga  õppeasutuses, personaliotsingu keskkonnad internetis jne. Oluline on oma töökuulutuses võimalikult täpselt kirjeldada kandidaadile vajalikke oskusi, tema tööülesandeid ja ettevõtte poolt pakutavaid tingimusi. See aitab töösoovijal oma sobivust paremini hinnata ja ettevõtja peab mittesobivate kandidaatidega vähem tegelema.

Esimene valik tehakse tavaliselt CV-de põhjal. Hinnatakse töökogemust, oskusi, isiksuseomadusi jne. Parimate kandidaatidega viiakse läbi intervjuu. Selleks tuleb eelnevalt ette valmistada küsimused, mille kaudu saab kandidaatide kohta piisavalt infot valiku tegemiseks. Viisakas on vastata kõigile CV saatnud töösoovijatele. Parimale kandidaadile tehakse ettepanek töölepingu sõlmimiseks ning lepitakse kokku täpsetes tingimustes.

Töölepingu sõlmimine toob ettevõtjale kaasa kohustused, mis tulenevad Töölepingu seadusest.
Tööandja on kohustatud:
– kindlustama töötaja tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi
– maksma töötasu vähemalt korra kuus
– töötasust maha arvestama töötaja maksukohustuse (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse)
– andma töötajale puhkust ja maksma puhkusetasu
– tagama töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust
– tagama tööalase koolituse ja maksma koolituskulud
– tagama töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused
– tutvustama töötajale tööle asumisel tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja töökorralduse reegleid;
– andma töötajale tema nõudmisel andmeid talle makstud töötasu kohta:
– mitte avaldama töötaja nõusolekuta andmeid tema töötasu kohta.

Töötamise register ja haigekassas arvele võtmine
Alates 1. juulist 2014 jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, millega luuakse Eestis töötamise register. Seadusest tulenevalt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima Maksu-ja Tolliameti töötamise registris. Tööandjatelt saadud andmed töötajate kindlustamiseks ning kindlustuse peatamiseks või lõpetamiseks edastab haigekassale Maksu- ja Tolliamet.

Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks, kui tööl on ajutine iseloom või ajutiselt äraoleva töötaja asendamisel asendamise ajaks.

Personalidokumentide osas on seoses uue Töölepingu seaduse kehtestamisega mitmeid muudatusi. Töösisekorra eeskirjad on asendatud tööandja töökorraldusele kehtestatud reeglitega (töö algusaeg, puhkepausid jne), isikukaartide süsteem on asendatud tööandja kohustusega säilitada kirjalik tööleping selle kehtivuse ajal ning 10 aastat peale lepingu lõppemist. Ka ei ole tööraamatu pidamine enam kohustuslik.

Tööandja peab kehtestama ka tule- ja tööohutuse ning töötervishoiu nõuded. Neid dokumente ning töökorralduse reegleid tuleb kõigile töötajatele tööle asumisel tutvustada. Tutvu lisaks: töösuhteid reguleerivad õigusaktid.

Töölepingu ülesütlemine
Tähtajatu töölepingu saab korraliselt üles öelda ainult töötaja, teatades sellest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tööandja võib tähtajatu töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt kas töötajast tuleneval põhjusel või majanduslikel põhjustel (Töölepingu seadus § 88-89). Loe lisaks ka: Töölepingu seadus 5. peatükk, 2. jagu.

Töövaidlusi lahendavad Töövaidluskomisjonid ja Kohus. Abi saamiseks võib pöörduda ka Tööinspektsiooni. Loe lisaks: personal