Võrreldes 2010. aasta jaanuariga on Viru hotelli külastajate hulk selle aasta jaanuris kasvanud 38 protsenti – oma roll tõusus on kindlasti ka 13. jaanuaril hotellis avatud KGB muuseumil. «Kui turul keskmiselt kuskil 18 protsenti tõusis külastajate arv jaanuaris, siis meil tõusis 38 protsenti võrreldes möödunud aasta sama ajaga,» täpsustas Sokos Hotel Viru kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu Postimees.ee’le. Muuseumi avamiskuul ehk 13. jaanuarist 13. veebruarini käis ekspositsioonidega tutvumas 1000 inimest, mis on Ehasalu sõnul kolm korda rohkem kui alguses eeldati. «Me eeldasime, et see huvi püsib esimese kuu ja siis vaibub, aga tundub, et huvi läheb tõusutrendiga,» lisas ta.
Populaarsusest annab aimu tõik, et kui algselt plaanis hotell korraldada kaks ekskursiooni nädalavahetuse päevadel, siis nüüd toimub 4 ekskursiooni nii laupäeval kui reedel ja seda neljas keeles (eesti, vene, inglise ja soome keeles).
Lööb välismeedias laineid
Ehasalu tõdeb, et oma osa külastajate huvis on kindlasti ka selles, et KGB muuseumi avamine on välismeedias kõvasti laineid löönud. Kommunikatsioonijuhina on Ehasalul praegu kiired ajad – ajakirjanikud erinevatest meediakanalitest ja erinevatest riikidest võtavad ühendust ning soovivad uuest muuseumist rääkida. «Jah, on kiired ajad, aga see on töö rõõmsam pool – on positiivne põhjus ajakirjanikega suhelda,» toonitab Ehasalu.
Ehasalu andmetel on tänaseks Viru hotelli KGB muuseumit välismeedias kajastatud umbes 100 korral. «Albaaniast ma ei ole ühtegi uudist näinud, aga kogu muu Euroopa meedia on kaetud.» Kaugematest riikidest on muuseumi tegemisi kajastanud USA, Kanada, Brasiilia ja Kuuba meedia.
Ehasalu nendib, et muuseumi külastajad on väga erinevatest riikidest ja igaühel tekib muuseumil nähtuga mingi oma side. Näiteks palju sakslased on võrrelnud, et muuseumis nähtu sarnaneb väga tolleaegse Ida-Saksamaa ehk Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Ka Vene turistide jaoks on see ühine ajalugu. Kaugemalt tulnute puhul tuleb vahel vastata küsimusele, miks hotelli juhtkond ei sekkunud, kui teadis KGB pealtkuulamisest. «Sellel hetkel saad aru, et asjad, mis sinu jaoks tunduvad täiesti elementaarsed, ei ole juba tuhat kilomeetrit eemal enam nii arusaadavad,» osutab Ehasalu.
Tema sõnul tasub olla uhke selle üle, kui pika tee Eesti viimase 20 aasta jooksul läbi on käinud. «Kui tunniajane ekskursioon on tehtud ning inimene, kes ei teadnud sellest ajast midagi, vaatab nüüd meie viimase korruse aknast välja ja näeb seda ilusat läänelikku linna, siis ta saab aru, et 20 aastat tagasi oli see täiesti teine koht. See oli 20 aastat tagasi, mitte 200.»
Turistide lemmikeksponaatidest toob Ehasalu esile pealtkuulamisseadmed. Õige pea võib muuseumis vaadata ka videomaterjale Viru hotelli algusaastatest (hotell avati 1972). Televiisor on muuseumis juba olemas ning ilmselt tuleval nädalal võib sealt näha Viru hotelli reklaamfilmi aastast 1972.
Muuseum on avatud Viru hotelli 23. korrusel, millest paljud pole kuulnudki, sest viimaseks korruseks peeti 22. korrust, kus asus restoran.
23. korrus, kus muuhulgas asusid legendaarsed KGB pealtkuulamisseadmed, oli kõikidele rangelt suletud. Julgeolek kuulas pealt umbes 60 hotellituba ja kui mõni huvipakkuv isik saabus, siis anti korraldus ta sellisesse tuppa paigutada.
Allikas: Tallinna Postimees
