Jan & Ken: usaldus ja maine on A ja O

2004. aastal asutasid vennad Jan Graps ja Ken Kristjan Ruut sisearhitektuuriga tegeleva firma Jan & Ken. Vendade ühistöö sai alguse ülikooliajal, kui koos kujundati sõprade ja tuttavate kodusid. Nende tööga jäädi rahule, tellimusi hakkas üha rohkem tulema ja nii sündiski loogilise jätkuna Jan & Ken.

Oma ettevõttest räägivad mehed kirega, üksteist toetades ja nagu teise mõtteid lugedes. Nad on väga hoolikalt läbi mõelnud, mis ettevõtet nad juhivad ja miks nad seda teevad. ”Omamoodi pardoksaalne on see, et firma loomisega tekib nagu kolmas osapool – ühine rahakott. Me ei pea igapäevaselt muretsema oma jooksvate kulude tasumise eest, seda teeb justkui firma, kuigi me ise seda firmas teeme. Tekib jagatud vastutus, kohustus ja rõõm. Kui töötad vabakutselisena, on sul rohkem personaalset vabadust – töötad vabalt valitud ajal, omas rütmis ja tempos. Firma seab reeglid paika ja selleks, et äris püsida, tuleb neid järgida.  Tuleb kinni pidada kellaaegadest, tähtaegadest, lubadustest, alati võtta toru,” räägib Jan. „Usaldus on a ja o,” nõustub Ken.

Partnerid peavad firma mainet väga tähtsaks, sest info erinevatest töödest liigub inimeste vahel otsekontaktide kaudu.  „Sinu töö tulemus on jäämäe tipp, kui taga on ka sisuline protsess, mis on olnud meeldiv, veenev ja tõsiseltvõetav, on sul suurem šanss uut tööd saada,” räägib Jan.  Maine hoidmiseks tuleb teinekord teha kompromisse, teinekord ka ajas ja rahas kaotada, lisab Ken. Mõlemad on nõus, et palgatöölise mentaliteeti, kus kella kukkudes ka pastakas kukub, ei saa sellises äris rakendada.  Samas peab tööpäeval olema algus ja lõpp, pereelu ei tohi kannatada. Äris ei saa tööl käia, peab tööd tegema.

Kliendi äril peab hakkama paremini minema

Firma seadis fookuse äriklientidele. Klientidega tegeledes püüdsid partnerid neist hästi palju teada saada, et mõista nende vajadusi. Sisekujundus võiks tekitada firma töökeskkonnast positiivset laengu, nii et inimene tahaks sinna teinekordki tagasi tulla.  „Klienditeenindusfirmade puhul on see eriti oluline,” räägib Jan. Sisekujundus ainult ilu pärast ei ole asi, mis kliendi äri edendaks, disaini sees pead leidma firma suunatuse ja kujundikeele, ehk millist sõnumit ta tahab anda. Keni sõnul on iga asja tootmisel mõtet siis, kui see on parem kui kellelgi teisel, olgu siis  soodsam, erilisem vms.

Koostöös tellijaga teevad nad tõsise eeltöö, muuhulgas ka konkurentide turuanalüüsi,  ja püüavad leida tellija jaoks fookuse. „95 protsenti meie tööst ei ole nn padjasättimine, vaid pigem eeltöö, kuidas ruum töötab, millised peaksid olema käiguteed, valgustid, kuidas ruum oleks ergonoomiline, töötav, funktsionaalne. Niisama ilu pärast ei ole mõtet disaini teha. Kliendi äril peab pärast meie juurest lahkumist paremini minema,” räägivad partnerid.

Sisearhitektide töö on leidnud tunnustamist  juba mitmel korral. Hulgifirma Jungent büroohoone sisekujunduse eest saadi Kultuurkapitali preemia, Eesti Sisearhitektide Liit andis parima ühiskondliku ruumi kujunduse preemia Starmani büroo sisekujunduse eest, EXPO 2010 võistlusel saavutati II koht. „Kõige parem tunne on, kui klient saab meie kujunduse tõttu ka konkurentidelt kiita ja ta müüginumbrid suurenevad,” tõdevad partnerid.

Et säiliks loominguline impulss

„Aeg-ajalt tahaks ikka ilu pärast ka teha,” naerab Jan.  Eestis pole aga tema sõnul reaalne leida sellist hõrku klienti, keda raha ei huvita, kes tahaks teha midagi väga erilist. Eesti ettevõtted loevad hoolega raha ja nad kulutavad ratsionaalselt.  Partnerid  ei võta enda sõnul oma tegevust 100 protsenti tööna, vaid pigem tegevusena, mis paneb silma särama – siis on ka  edasiviivat energiat. Ühelt konverentsilt jäi meestele meelde elegantne sõnademäng mõistetega loomemajandus (creative economy) ja majanduslik loovus (economic creativity) – ehk äril ja loovusel on kaks poolt. „Peab olema valvas, et tegevus ei läheks tootmiseks ja säiliks loominguline impulss,” lausub Jan. Loomenärvi hoiavad vennad erksana osaledes Disainiööl ja erinevatel konkurssidel.

„Loomevaldkonnas ettevõtjana tegutsedes pead olema oma iseloomult ellujääja, pead tahtma läbi lüüa. Sul peab olema äriplaan, pead analüüsima oma tugevusi ja nõrkusi, läbi käima turunduse põhitõed.  Firma registreerimine on lihtne, kuid sul peab olema konkreetne plaan, mis edasi hakkab saama – kes on su klient, mida sa talle pakud ja kuidas seda teed,” rõhutab Ken.

Igaüks peab oma võidud ise välja võitlema

Loovettevõtluse eripärana näevad partnerid seda, et igaüks peab oma võidud ise välja teenima.  „Välismaale töö saamiseks pead osalema konkurssidel, võitma, siis saad sidemeid ja kutseid järgmistele konkurssidele – nii on võimalik ka oma tööd eksportida, keegi teine siin aidata ei saa,” räägib Jan. „Kui lähed turule suhtumisega, et mina olen kunstnik, mina küll ei hakka mingit toetust taotlema või laenu võtma, sest see ei käi minu egoga kokku, siis oled juba ette kaotaja.” 

Jan & Ken ei ole oma tegevuse toetamiseks sobivat toetusmeedet osanud leida.  „ Alguses tegime ööpäev läbi tööd ja rahale ei mõelnud. Mida enam aastad läksid ja firma arenes, hakkasid tekkima mõtted, et peaks vaatama ka toetusmeetmeid. Aga selleks ajaks olime alustava ettevõtte staadiumist väljas ja muude programmide alla ei osanud end sobitada,” tõdeb Ken.

Soovitused

•    Äris peab olema fookus – ei ole võimalik kõiki oma ideid ellu viia ja olla veel ka hea pereisa. 
•    Mõtle järele, kes sa oled – äris peab tahtma läbi lüüa. Millegi muu kõrvalt ei saa ettevõtet teha, pead 100 protsenti pühenduma.
•    Kliendi ees ei tohi kõhelda, peab olema enesekindel. Kui kõhkledki, ära näita välja.
•    Pane kirja äriplaan, analüüsi oma tugevusi ja nõrkuseid, mõtle läbi, kellele, mida ja kuidas pakud.
•    Äris tuleb võidelda – sul on konkurendid. Mõtle, kuidas sina neist eristud.
•    Ole kannatlik – edu ei pruugi kohe tulla ja esimesel aastal ei saa Dubaisse puhkama sõita.
•    Endas peab olema kirge ja tahtmist teha teistest paremini.