Harrieti Stuudio: palju otsuseid on tehtud sisetunde järgi

10. oktoober, 2009


Harrieti Stuudiot veavad kaks õde – Kati Rostfeldt ja Mari Aidla, kellel on mõlemal väikesed lapsed.  Nende fotostuudio keskendub lapseootuse-, pulma- , laste-  ja peretemaatikale. Firma on loodud  2005. aastal,  fotograafiale keskenduti aasta hiljem.

Vist ühelgi Harrieti Stuudio fotol ei seisa inimesed nagu haned rivis. Pildile on püütud laste naer ja vahel ka nutt, pärlid pruutkleidi peal, intiimsed ja soojad inimestevahelised hetked ja suhted. On vahetud emotsioonid ja hetked, mida sooviks mäletada veel ka aastate pärast. Kõik see,  mis on tegelikult inimeste südames.  „Nii nagu igal perel on oma hambaarst, võiks perel olla ka oma fotograaf, kes kõiki tunneb ja kroonikuna jäädvustab pulmapildi, esimese beebi, vanaema koera ja kassiga,“ arvab Mari.

„Olime mõlemad tittedega kodus ja meil oli igav,“ meenutab Kati Harrieti sünnilugu.  „Esimese ettevõtmisena  kujundasime veebipoe: müüsime internetis käsitöölõngu. Selleks, et pood saaks hoo sisse, sõlmisime kontaktid erinevate väljaannete ja muude reklaamikanalitega. Nägime vaeva kujundusliku poolega, sealt tuli ka fotografeerimine,“ jutustab Kati.

Piltide ja kujundusega tegelemine hakkas neile nii meeldima, et nad läksidki seda teed pidi edasi. Taanis fotograafiat õppinud Kati hakkas uuesti pildistama. „Alguses pildistasime oma tuttavaid, aga asi paisus suuremaks, kui oleksime osanud oodata,“ räägib Kati.  Tema pildid beebiootel naistest tõid kiiresti järjekorra ukse taga.  „Oli ruttu vaja äriplaani,  teada, kuidas toimib raamatupidamine ja firma registreerimine. Läksime Tallinna Ettevõtlusinkubaatorisse, et teada saada, kuidas neid asju  teha.“ 
Sealt edasi on firma ainult kasvanud.  „Teeme seda oma sisemisest tungist: me polnud ju kumbi enne ettevõtjad,“ naerab Kati.

 

Asjad, mille üle olla uhke

„Palju otsuseid on tehtud sisetunde järgi ja kiirelt, töö käigus. Paar aastat tagasi alustati ka  heategevusprojektidega. Esmalt fotonäitus väikelastest ja beebiootel naistest Tallinna Pelgulinna naistekliinikus, et ooteruumi rõõmsamaks muuta. Seejärel 2008 detsembris  Tallinna lastehaigla intensiivravi osakonnas, kus on väikesed enneaegsed beebid oma emadega.  „Kuna neid varbaid ja sõrmi keegi kohe alguses ei pildista  ja emad on seal nendega sageli koos pool aastat või rohkemgi, siis need pildid on täiesti uskumatud  – seal on nii palju armastust ja emotsiooni, “ räägib Kati.

Suur tugi inkubaatorist

Harrieti Stuudio sai palju tuge Tallinna Ettevõtlusinkubaatorist nii äriplaani koostamisel kui ka Tallinna Ettevõtlusametist taotletud stardiabist, millega sisustati oma stuudio. „Fotoaparaat oli olemas, aga stuudiotehnika saime soetatud just stardiabiga,“ räägib Mari. „Kandidaate oli väga palju, aga saime oma äriplaanile head punktid ja raha ka just niipalju, kui küsisime.“

Ettevõtlusinkubaator teeb hulgaliselt erinevaid koolitusi ja jagab ka koolitustoetusi. Mida Mari ja Kati väga hindavad, on koostöö teiste firmadega ettevõtlusinkubaatorist. Näiteks trükiettevõte ArtPrint on hea partner fotode printimisel erinevatele materjalidele, Kopli Ettevõtlusinkubaatorist juba väljunud IT-ettevõte Insert aitab kodulehekülje, portfoolio esitlemise ning kliendihaldustarkvaraga, mis on praeguseks muutunud asendamatuks. Reklaamiagentuur Bloom kujundab kõik reklaamid, visiitkaardid, trükised ja voldikud.

„Kõik on alustavad ettevõtted, kõik pingutavad palju ja teevad omavahel koostööd, toetavad üksteist. Tänu inkubaatorile on meil partnerid, keda usaldame ning kellega räägime omavahel ausalt, milliseid vigu oleme teinud ja mis on hästi läinud, soovitame omavahel kliente“ räägib Kati.

Fotograafia on kunst

Palju tuleb Maril ja Katil tegelda klientide harimisega. Näiteks,  miks on professionaalne foto parem argipäevasest digifotost  või mida tähendab autoriõigus ning mis on autoritöö. Suurt rõhku panevad nad piltide viimistlemisele ja raamimisele.

„Fotosessiooni tulemuseks  võib olla vaid üksik portree, mis on prinditud lõuendile. Fotograaf on see, kes oma oskuste ja visiooniga paneb sinu pildile, nii nagu maalikunstnik maalile,“ märgib Kati. „Maalikunstnikke väärtustatakse, ei imestata, et küsitakse kõrgemat hinda kui Jyskist ostetud repro puhul, kuna tegemist ei ole masstoodanguga.“ Kati leiab, et ka fotograafid vajaksid suuremat tunnustust.    „Me oleme ise nii noored, et ei pretendeeri veel presidendi fotograafiks, aga teda fotografeerides ei teeks me temast pilte mitte nn marmortaustal, vaid jäädvustaksime temast kihvti portree,“ unistab Kati.

Majandustegevus neelab tubli tüki ajast

„Kuna mul on firma juhina vastutus töötajate ees, ei saa ma ise olla enam see Suur Kunstnik, kes hõljub pilvedes. Oleme pidanud kohandama end vastavalt Eesti oludele,“ nendib Kati tõsiselt. „Alustades olin  90 protsenti fotograaf, aga hetkel teen kõige vähem pilte, majandustegevus võtab lihtsalt nii palju aega.  Palgad, kokkuvõtted, arved, eelarved…“   Ta tunneb, et mõne koha pealt loovus isegi kannatab, aga „kui leian, et asi jookseb, teen jälle rohkem pilte.”
Suurim väljakutse on mitte olla konveierklõpsutaja, vaid kunstnik ja teha pilte, mis on tõeliselt erilised.

Kati räägib, et kui klient ei väärtusta fotograafi stiili ja nägemust, võib ta töö isegi teinekord ära öelda, kuid üldiselt ikkagi kliendid väga ei kipu dikteerima, kuidas pilti teha. „Viimasel aastal on olnud see õnn, et meie juurde tulevad inimesed, kellele meeldib see, mida me teeme.“

„Vahel inimesed imestavad, et klõpsutate tund aega, miks ma näen ainult 20 võtet,“ räägib Kati. Aga enamasti on need 20 võtet välja valitud pärlid – see on terviklik seeria erilistest piltidest.

Filoloogiharidusega naistele on olnud autoriõiguse ja muu seadusandluse selgeks tegemine, personaliküsimused, tegelemine raamatupidamise ja finantspoolega  suur väljakutse. „Meie jaoks on see siiski hobi ja töö koos. Kindlasti mitte viis rikkaks saada,“ lausub Kati.

Lepingud ja finantspool ostetakse sisse vastava ala teenusepakkujatelt.  „Proovime jääda oma liistude juurde,“  lausub Kati ja heidab naljaga pooleks,  et on ilmselt umbes kolm korda jalgratast leiutanud, aga iga aastaga palju juurde õppinud.  Oma vigadest õpitakse kõige paremini.

Toetused aitasid koolitusi võtta

Toetustena on kasutatud Tallinna Ettevõtlusameti stardiabi, samuti saadud  Tallinnalt messitoetust ning ühekordseid väiksemaid toetusi. Ettevõtlusameti koolitustoetustega on osaletud ka koolitustel, võetud fotokursusi. Euroopa Liidu projektidega nii suurt kokkupuudet ei ole, ja kuna Harriet on ikkagi äriline ettevõte, ei klassifitseeru  see otseselt kunstiprojektide toetuste alla.

„Kuni masuni ainult kasvasime, kasvame täna ka, aga oleme lihtsalt kulusid kokku tõmmanud. Meil olid topelt väiksemad ruumid, aga samas pulmi on sellel aastal rohkem kui eelmisel, väljas pildistamisi 10 korda rohkem, nii et ärilises mõttes liigume hoopis tõusujoonel. Mõne koha pealt lihtsalt see üldine meeleolu hirmutab ja rõhub, aga otseselt pole veel langust tunda saanud. Kuid kindlasti mõni pere on jätnud pildistama tulemata,“ mõtiskleb Kati.

Samuti on juurde tulnud palju konkurente. Kati sõnul on see aga hea motivatsioon, kui tulevad juurde tegijad, kes pildistavad samamoodi. „Harrieti  portfoolio on ilmselt hea inspiratsioon teistele, kuid meie mõtleme siis juba uutele ideedele.“

Mida öelda uutele tulijatele? „Kõik on pealehakkamise küsimus. Pole midagi sellist, et nüüd astun ärimaailma uksest sisse. Tuleb vaid kätte võtta ja ära teha. “
„ Kui USA-sse lähed ja seal stuudio teed, siis pead 15 aastat vaeva nägema, et keegi sind üldse üles leiaks. Eestis piisab sellest, et teed hingega ja teed hästi ja sul ongi oma koht.“

Soovitus

Hea on olla Tallinna Ettevõtlusinkubaatori liige: seal on vahva, see on hea infokanal, inkubaator annab korralikku  oskusteavet ning võimaldab rahalist abi. Ettevõtlusinkubaator on klubi aktiivsetele, kes ei pelga abi saada ega seda teistele jagada.