Gruusia tunnetab vajadust loomemajandust arendada

Loomemajanduse arendamine Gruusias on alles algusjärgus. Valitsus on kokku pannud loomemajanduse strateegia ja tegevuskava, kuid konkreetsete sammudeni pole veel jõutud. Samas tunnetavad loomeinimesed ja nende organisatsioonid  tugistruktuuride vajadust ning on avatud kõikvõimalikele nõuannetele.

Loov Eesti viis Arengukoostöö programmi raames koostöös Creativity Labi ja CBC Gruusiaga 19-22. aprillil läbi rahvusvahelise treeningkursuse “Creative Entrepreneurship Academy 2017“ teemal Designing Creative Ecosystems and Businesses.

Akadeemia raames aitasime valitsuse, ettevõtete, organisatsioonide ja loomeinimeste esindajatel paremini mõista loomemajanduse sisu ja kasulikkust.

„Rasketel aegadel on kultuur esimesena eelarveliste löögi all. Me ei aita kunstnikel paremini kunsti luua. Aitame kultuuril ühiskonnas tugevamat kohta saavutada ning  uurime, kuidas  loomemajandus aitab linnadel areneda ja atraktiivsemaks muutuda,“ rääkis Euroopa Liidu Idapartnerluse Kultuuri- ja Loomemajandusprogrammi ekspert Ragnar Siil. „Peamine probleem on selles, et inimesed ei tea, mis kultuur on ja milline on selle roll tegelikult.  Tahame näidata, et kultuur on oluline töökohtade loomises, majanduse arengus, hariduses,“ lisas ta.

Ragnar selgitas rohkete näidete varal loomemajanduse olemust ning rõhutas, et majanduse eduka arengu aluseks on kolm T-d: tehnoloogia, talendid ja tolerants – kui üks neist puudub, siis areng hoogu sisse ei saa.

Jorma Sarv Creativity Lab´ist tutvustas loomemajanduse arendamiseks vajalikku keskkonda – milliseid tugistruktuure ja toetusmeetmeid loomemajandus vajab.

Et loomemajandus on tänapäeval nagu ITgi läbivalt kõikide valdkondade osa, siis näitas Jorma võimalusi, kus loomeinimesed ja teised sektorid saavad koostööd teha. Ta tõi välja ka neid komistuskive, mis sellise koostöö ees võivad seista.

Madal teadlikkus loomemajanduse olemusest ja kasudest, selle mõiste lihtsustamine, ebareaalsed eesmärgid, nõrk strateegia, vähene koostöö erinevate institutsioonide vahel ning erinev arusaam väärtustest. „Praegused toetusmeetmed ei võimalda sageli loomeettevõtetel toetusi saada, sest kasu(m) ei ole alati kohe ja kiirelt rahas mõõdetav,“ sõnas ta.

Kohalike omavalitsuste ja loomeinimeste koostöö kasu ilmestamiseks tutvustas Jorma  Eestis läbi viidud kultuuri- ja spordisündmuste uuringut, mis näitas, et keskmiselt toob üks kohalikku sündmusesse investeeritud euro neli eurot tagasi. „ Uuring näitas, et 1 euro toob 4 tagasi, aga mitte alati. Kui sul kalender kattub teiste kultuurisündmustega, kui sa ei suuda teenuseid pakkuda või kohalik omavalitsus nt parkimist korraldada, siis mitte,“ rääkis Jorma.

Vastastikku kasuliku koostöö näiteks rääkis Jorma Naissaare ja Nargen festivali loo. „See, et tuntud dirigent Tõnu Kaljuste viis ellu esmapilgul hulljulge idee hakata Naissaarel kontserte ja etendusi korraldama,  on seni kurvale ja mahajäetud saarele elu tagasi toonud.  Areneb kogu saare infrastruktuur, tekivad suvekodud, üüritakse  jahte, avatakse söögikohti ja majutusasutusi -saarest on saanud  muusikasaar,“ kirjeldas Jorma.

Loov Eesti  tegevjuht Eva Leemet tutvustas kuulajatele Eesti kogemust loomemajanduse teadlikkuse tõstmisel. Teadlikkust tuleb tõsta paljudel sihtrühmadel ning oluline on rääkida igale sihtrühmale just temale arusaadavas keeles. „Meie alustasime heal ajal – just oli läbi viidud Eesti loomemajanduse kaardistus, seega oli meil hea ülevaade olukorrast ning mis otsustajatega suhtlemisel oluline – meie käsutuses olid numbrid, kui palju on sektoris hõivatuid ning kui palju nad SKTsse panustavad,“ rääkis Eva.

MTÜ Loov Gruusia direktor Zviad Mchedlishvili andis ülevaate Gruusia loomemajanduse olukorrast, „Kultuuriministeeriumil on Euroopa Liidu suuniste järgi valminud loomemajanduse arendamise teekaart. Alustamegi teadlikkuse tõstmisest ning keskendume avaliku ja erasektori koostööle. Plaanis on loomemajandusele vajaliku infrastruktuuri arendamine, inkubatsioonivõimaluste loomine, rahastuse leidmise hõlbustamine ja ekspordile suunatud tegevustega alustamine,“ rääkis ta. Gruusia loomemajanduse arendusüksuse juht Elene Toidze  ja  Loov Euroopa Gruusia kontaktpunkti juht Ketevan Shengelia andsid ülevaate praegu loomeettevõtetele kättesaadavatest rahastusvõimalustest.

„Maailmas pole täna ühtegi edukat toodet või teenust, kus pole loovsisendit. Kõik peab olema kasutatav, seda müüakse lugude jutustamisega,“ rõhutas ettevõtja, investor ning StartupWiseGuys mentor Yrjö Ojasaar. Ta ennustas, et aastaks 2020 saab kasutajakogemus peamiseks brändi eristajaks hinna ja toote ees. „Juba praegu eristab 86% ettevõtetest oma tooteid ja teenuseid kliendikogemuse põhjal, neli aastat tagasi oli neid vaid 36%,“selgitas ta.

Ta ennustas, et loomemajandus saab peagi kõige tähtsamaks majandusharuks. Tööstuse töökohad on kadumas, seda trendi on raske tagasi pöörata. Kõiki lihtsaid töid saab asendada robotiga. Roboti tunnihind on 3,75 dollarit. Robotid muutuvad kogu aeg odavamaks, sest robotid toodavad neid. Ainult loovust ei saa robotitega asendada. „Taiwani rahvusvaheline elektroonika tootmisfirma FoxConn asendab aastaks 2020 30% inimestest robotitega, kusjuures neid roboteid ehitavad robotid. Iphone 8  ei katsu inimese käsi,“ tõi Yrjö näiteks. Ta lisas, et loomemajanduses on lisandväärtus 34%, tavalises tööstuses vaid 17%.

Ühe trendina nägi ta ka, et kultuurist saab üha enam digitaalne toode. Kolme aastaga (2011-2014) kasvas Amazone 44%, mängutööstus on praegu kõige edukam ja seal liiguvad vägagi suured summad. Digitaalset toodet  on lihtsam  eksportida, selle saatmine ei maksa midagi ja turg on kogu maailm. Kui suudad teha linnust pildi ja seda korduvalt edasi müüa, siis see on suurepärane,“ viitas Yrjö Angry Birdsi eduloole.

Loomemajanduse Akadeemia sai loogilise järje Yrjö Ojasaare juhitud investorkohtumise ning Garage48 poolt eestveetud hackathoniga.

Loodame, et suutsime osalejaid veenda – loomemajandusel on  oluline potentsiaal tulevikuks.