Elin Haf Gruffydd Jones: Ka väike turg vajab mitmekesist kirjandust

Kolmandat korda kogunesid Loov Eesti sõbrad 6. detsembril õdusasse kohvikusse Klaus teetassi taha, et arutada traditsioonilise “Kella viie tee” vestlusformaadis kirjastamise ning meedia teemadel. Seekord külastas Eestit Aberystwythi Ülikooli teatri, filmi ja televisiooni õpingute teaduskonna Mercatori meedia-, keelte- ja kultuuriinstituudi juht Elin Haf Gruffydd Jones, kes tegeleb peamiselt meedia, kirjastamise, kommunikatsiooni ja tõlketööga mitmekeelsetes keskkondades.

Elin on meedia ja loomemajanduse õppejõud ning juhendab digitaalse loomemajanduse valdkonnas mitmeid doktoritöö projekte. Mercator koordineerib Vähemuskeelte Meediauuringute Võrgustikku ning on koduks organisatsioonidele Wales Literature Exchange, Literature Across Frontiers ning on Mercator Network of Language Diversity Centre võtmekoostööpartner.

Kirjastamine väikeses keeleruumis

Elin on pärit väikesest Walesist, mille rahvastik on vaid veidi üle kahe korra suurem, kui meie koduses Eestis. Erinevalt eestlastest räägivad kohalikku kelti keelte hulka kuuluvat kõmri keelt (Gymraeg) vaid ca 20% elanikkonnast. Seega väikese turu eripärasid mõistab Elin enam kui hästi. “Walesis on oma keeles kirjastamise traditsioon tegelikult väga pikk – esimene raamat trükiti aastal 1585. Kohalik keel ei sarnane inglise keelele, mis seab kahtlemata piirangud ka kirjastamisele,” rääkis Elin.

Walesi kirjastused ei ole kontsentreeritud, vaid paiknevad üle kogu maa. Aastas kirjastatakse ca 1200 raamatut, neist alla 50% on kohalikus keeles. Walesis tegeleb lugemise ja omakeelsete raamatute populariseerimisega Publishing Council. Keeled on kultuurivahetuse südames – oma kirjanduse valismaal tutvustamisega tegeleb  Wales Literature Exchange. “Organisatsioon vahendab tõlkimist ja kirjastamist ning organiseerib residentuure ja loomevahetust. Selliste projektide puhul peab huvi olema kindlasti vastastikune,” rõhutas Elin.

Walesi kirjandust tõlgitakse 40. eri keelde. Kohalike kirjanike maja Translation House panustab tõlgetesse palju – peamiselt kasutatakse tõlke, kes on ka ise kirjanikud ja luuletajad. Koostööd oma kultuuri tutvustamise nimel tehakse ka teiste organisatsioonidega: näiteks Euroopa platvorm Literature Accross Frontiers koondab kirjanduse vahetuseks, tõlkimiseks ja poliitika kujundamiseks 28 ametlikku partnerit kultuurifestivalidest messideni. “Tegelikkuses on ka poola keel kirjanduse mõttes väike. On ju selge, et professionaalne tõlk ei ela ara tõlkides eesti keelt kreeka keelde voi soome keelt türgi keelde tõlkides, seega peame väikeste riikide kirjanduse elushoidmiseks kasutama kõiki võimalusi,” leidis Elin. Koostöös saab taodelda ka Euroopa toetusi ning enamus tegevusest annabki üle-euroopalist lisaväärtust. “Töötame piirideüleselt ning proovime avada uksi suurtel messidel osalemisega, kuhu väikesed organisatsioonid üksi minna ei suuda,” rääkis Elin. “Suurbritannia turg ei ole täna väga aldis tõlkekirjandust vastu võtma ning tegutseme selle nimel, et neid piire murda.”

Suund ristmeediale

Rääkides loomemajandusest Walesis, võib öelda, et areng liigub maksimaalselt digitaiseerumise suunas. “Skaalal füüsiline vs tehnoloogia on endine vaid käsitöö ja kunsti osa, muud alad nagu media ja rahvusringhääling on suurel määral digitaliseerunud. Ka riigieelarve toetab enam kaasaegseid lahendusi kasutavaid valdkondi,” laiendas Elin teemat. Kõmri keeles ei ole päevalehte, on raadiouudised, nädalaleht  ja veeb.

“Kui rääkida kirjandusest, siis loevad noored küll varasemast enam, kuid lühemat aega korraga ja väga erinevat sisu. Digitaalse leviga on väga keeruline võistleda – kuidas mõjutab see väiksemaid turge? Täna võrreldes 15 aasta taguse ajaga antakse väja kolm korda enam teoseid, kuid müük on madalam. Fakt on see, et ka väikesed keeleruumid vajavad mitmekülgset sisu – sama keele rääkimine ei tähenda, et huvid oleks inimestel samad! Ka ei saa kõike tõlkida, sest mõni teos kaotab tõlkes oma mõtte,” tõi Elin välja.

Tõlkemaailmas on Walesis toetuste suurus vähenev. “Tõuseb isekirjastamise tendents ning kirjastused hakkavad sellesse juba tõsisemalt suhtuma,” tõi ta välja muutused. “Usun, et digiraamatute müük ületab peagi paberraamatute oma. Küsimus on, millised zanrid, keeled, platvormid võidutsevad. Ka kirjastamise protsessi loogika on tänapäeval muutnud suunda – näiteks on väimalik saada veebiadminnist kirjastajaks mitte vaid vastupidi,” ilmestas Elin väidet.

Arenguperspektiivid hõlmavad kindlasti koostööd teiste sektoritega. “Olulised on kõik ristmeedia väljundid, näiteks mängud. Tekivad uued vormid kirjutamises – näiteks on võimalik netis jupi kaupa raamat osta ning lugeda ainult väkest fragmenti.” Ka raamatupoed on võtmas näituseriiuli funktsiooni. “Inimene tuleb raamatupoodi, joob sealses kohvikus tassi kohvi ja tutvub väljapanekuga. Seejärel ostab väljaande oma tahvelarvutisse,” rääkis Elin.

Tiraazhidest rääkides ei ole Walesis numbrid suured. “Kõmri keeles eriti raamatud ei müü, eelistatakse inglise keelt.  Trükitakse umbes 1500 eksemplari, luulet müüakse ca 800 vbl müüakse. Luule on meil tõeliselt rahvalik meelelahutus juba alates 5. sajandist – kõik kirjutavad luuletusi,” rääkis Elin. Baarides toimuvad luulevõistlused on väga populaarsed, augustis toimub suurim omasarnane nimega Stomp.

Täname ka moderaatorit Vallo Kalvikut!

Järgmised “Kella viie teed”

10. jaanuar: Briti turg 
7. veebruar: Muuseum
14. märts: Teater

Koht: Eesti Disaini Maja (Kalasadama 8)
Aeg: loomulikult kell viis!

Tasuta, kuid registreerimisega SIIN