Avaandmed – kuidas neid inimese hüvanguks kasutada ja miks me mingeid teenuseid loome?
Loomeettevõtluse Akadeemias arutleti, kuidas saaks riigil või omavalitsustel juba olemasolevaid andmeid kõige paremini kasutada. Küsiti, millised piirangud ja takistused on andmete kasutamisel ja millised võimalused? Miks peaks disainer andmetega tegelema? Kuigi tundub, et oleme oma e-teenuste arendamisel esirinnas, on meil teistest riikidest päris palju õppida.
Andres Kütt Riigi Infosüsteemi Ametist arutles, millisel määral ja millised andmed peaksid olema avalikud . „Kõike ei ole kunagi mõtet avalikuks teha. Kui on hea teenuseidee, siis tasub vaadata, milliseid andmeid selleks vaja on ja kas neid saab avalikuks teha,“ rääkis ta-
Antti Poikola (Open Knowledge Finland) keskendus sellele, milliseid andmeid võiks kasutada personaliseeritud teenuste pakkumiseks. „Need kellel on ligipääs rohkematele andmetele kasvavad kiiremini, teise jäävad paratamatult maha. Peame looma süsteemi, kuidas iga inimene saaks enda andmetele ligi ja ise otsustada, kellele neid kasutada anda. Kui riik juba niikuinii teab, millal mu pass aegub, siis miks mitte juba varem mulle uus pass valmis teha, et vältida järjekordi?“ küsis ta.
Marco Steinberg (Snowcone, Soome väitis, et innovatiivsete e-teenuste ja e-toodete arendamiseks on vaja kõigepealt disainida valitsust. Valitsus ja seadused toimivad teatud raamides, kui midagi on raamidest väljas, siis pole see nagu lubatud. Kuidas valitsus saaks olla innovatsioonile avatud? „Avalik sektor organiseerib oma tööd eeldusel, et maailm toimib ettemääratult, aga tegelikult on selles enamus määramatust. Seni tegutsevad 18st sajandist pärit institutsioonid 21 sajandi maailmas,“ rääkis ta. Ta tõi näiteks Soome telekommunikatsiooni ja transpordi ministeeriumi – kui palju on tänapäeval ühist raudteel ja Facebookil? Muutuvas maailmas ei saa ka e-teenuseid enam planeerida – juurutada- muuta järgemööda, vaid kõike tuleb teha korraga. Protsess pole enam lineaarne. Heade teenuste disainimiseks tuleb inimesed kaasata, minna sinn,a kus nemad on, mitte oodata, et nad tuleksid valitsuse juurde. Inimesi kaasates saab tegelikult hea ja odava lahenduse. „Kui odavus on teenuse disainimisel esimene eesmärk, siis sa ei saa vajalikku ja kasutatavat teenust, mis oleks odav ka,“ rõhutas Steinberg.
Tanja Lahti Helsingi linnavalitsusest tutvustas linna avaandmetel põhinevaid teenuseid. Tema sõnul on Helsingis on üle 900 IT lahenduse. Suurem osa sellest on avalikud andmed ja kogutud maksumaksja raha eest, seega peaksid need olema avalikult kasutatavad. Helsingis töötab avatud andmetega 10 inimest. Kogutakse ja töödeldakse statistikat, asukoha andmeid, andmeid teenustest. Väga palju kasutatakse andmebaasi kõikidest avalikke teenuseid pakkuvatest kohtadest. http://servicemap.hel.fi . „Geograafilised asukohaandmed on väga kasulikud – nt iga hoone kohta, kas on lift, mis olukorras jne, kultuuripärandi andmebaas – erinevad ettevõtted ja organisatsioonid saavad neid andmeid oma töös kasutada. Näiteks on Helsinki 3D mudel ja linnas toimuvate avalike sündmuste andmebaas kasulik sündmuste korraldajatele. Väga edukaks on kujunenud äpp, mis võimaldab pimedatel linnas liikuda. Helsingis on plaanis parklate info viia reaalaega. „Kõiki andmebaase kasutatakse aktiivselt,“ ütles Lahti. Helsinkil on hea koostöö ka teiste Soome linnadega, et teha andmebaasid kasutatavaks ka teistes linnades (https://6aika.fi/in-english/). Helsingi on alustanud Digitaalse Helsingi programmi, mis lähtub inimese vajadusest.
Ave Kargaja Tallinna Linnaplaneerimise Ametist tutvustas Tallinnas arendatud avalikke andmebaase. „Tallinna vanalinn ka 3Ds olemas, andmebaasi kasutatakse valgustuse ja inimeste liikumise analüüsiks, kuid palju sellest, mis on Helsingis tehtud, on Tallinnas alles plaanis,“ rääkis ta.
Laura Altin, (Tartu Smart City Lab, Positium) näitas võimalusi, kuidas kasutada mobiili positsioneerimise andmeid. „Tänapäeval on pea igal inimesel nutitelefon ning nende liikumist saab jälgida. Liikumise põhjal saame aga analüüsida, kus nad elavad, kus töötavad, kuidas ja millega liiguvad ning kuidas ja milliseid teenuseid nad vajavad,“ rääkis Altin. Telekomidelt saadud anonüümsete andmete analüüs võimaldab planeerida näiteks transpordi korraldamist ja muidugi ka plaju muud. „ Mida teevad näiteks Soomest tulnud inimesed? Lähevad vanalinna jalutama? Ei, vaid 20% teeb seda, ülejäänud sõidavad Tallinnast välja,“ tõi Altin näite.
Myrsini Glionos (eGovlab, Rootsi) tegeleb tarkade linnade valdkonnas ja toob erinevaid osapooli kokku, et uurida, kuidas kasutada elanike poolt kogutud andmeid, nt linnuvaatlused, keskkonnainfo. Andmete parimaks kasutamiseks korraldatakse hackathone.
Markko Karu (Funderbeam, Eesti) rääkis e-teenuste arendamisest disaineri vaatevinklist. „Iga e-teenus on nagu mäng, tingimused muutuvad kogu aeg. Kui arendajad tegutsevad eraldi, igaüks omas valdkonnas, siis suuremate probleemide puhul ei osata enam tegutseda ja pigem ignoreeritakse probleemi,“ ütles ta. Disainerid on harjunud määramatusega tegelema.
„e-teenuste arenduste puhul ei saa lähtuda sellest, mis on kogu aeg olnud, tingimused ja ootused lahendusele on täiesti erinevad. Siinkohal tulevadki disainerid mängu küsides, mis probleemi me tegelikult lahendame?“ rääkis Karu. Tema sõnul on ametnikel sageli raske disainerid mõista, sest nad ei tööta pikaajalise plaani alusel. „ Disainerid hakkavad küsimusi küsima ja esimene küsimus ei ole Kuidas? vaid Miks? Miks on meil vaja uut teenust? Uut toodet? Millist probleemi see lahendab?“ rõhutas Karu.
