Aarne Vaik: Kultuuris võib kriitika reklaami eest olla
Tihti pole kultuuriasutustele ja sündmustele reklaami vajagi teha, piisab, kui mõni kriitik asja märkab, ütles Loov Eesti poolt korraldatud klubiüritusel Käsmu meremuuseumi juhataja Aarne Vaik.
Seekord arutasid klubiüritusel omavahelisi koostöövõimalusi ja majanduslikku toimetulekut raamatukogude, muuseumite ja reklaamivaldkonna esindajad.
Rahvusraamatukogu juhi Janne Andresoo sõnul ei käi reklaam ja raamatukogud esmapilgul kuidagi kokku, pigem tunnetab ta, et raamatukogu külastatavus on seotud ühiskondlike protsessidega: „Eelmisel aastal suurenes Rahvusraamatukogu külastajate arv 7000 võrra, ka elektrooniliste teenuste kasutamine kasvas hüppeliselt. Hoolimata digivaldkonna võidukäigust hindavad külastajad raamatukogu kui inspireerivat külastuskeskkonda.”
Käsmu meremuuseum ei ole seni kulutanud sentigi reklaami tegemisele. Aarne Vaik’i sõnul on vaja teha head asja ja see turundab ennast ise. Creatumi partner ja strateegiadirektor Birjo Kiik viitas Käsmu puhul ka kohaturundusele. „Kui see muuseum asuks mujal, siis oleks ka külastatavus ilmselt teistsugune,” ütles ta.
Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helme sõnul võistlevad nii muuseumid kui ka raamatukogud inimese vaba aja eest. Kumu oli üks esimesi, kes asus muuseumit turundama ja põhjustas omal ajal sellega vastakaid tundeid. Ta rõhutas, et siin pole alati küsimus rahas, turunduse üks töövahend on ka kommunikatsioon – tähtis on rääkida endast ilusaid lugusid, rõhuda inimeste emotsioonidele – ja emotsioone on muuseumites küllaga. „Muuseumid on sellest üle saanud, et küll me oleme head, miks meid küll keegi ei taha,” sõnas ta.
Majanduslikust toimetulekust rääkides oli kõnelejate ühine seisukoht, et ainult põhitegevusega pole võimalik omatulu teenida, appi tulevad siinkohal teised kunstiliigid – korraldatakse näitusi, teatrietendusi, konverentse.
Suurtel muuseumitel moodustab omatulu 40% eelarvest, eramuuseumil nagu Käsmu meremuuseum tuleb kogu raha endal teenida. Käsmu muuseumis piletiraha ei korjata, iga külastaja panustab vastavalt oma soovile ja võimalustele. Lisaks korraldab muuseumi juht ja ainus töötaja Aarne Vaik ettevõtetele meeldivaid mereäärseid õhtuid küpsetaud lõhega, veidi lisaraha tuleb platsi rendist ja seal korraldatavatest kontsertidest ja teatrietendustest.
Raamatukogud tunnistavad, et raha napib nii uute raamatute sisseostuks kui ka personali palkadeks ja küttekulude katteks. Pakutakse küll mõningaid tasulisi teenuseid – koopiate tegemine, restaureerimine jms , kuid rohkemate teenuste eest raha küsimist ei peeta vajalikuks. Raamatukogud soovivad väärtustada oma mittepoelist keskkonda.
Kontuuri loovjuht Urmas Villmann soovitas siiski tasulistele teenustele mõelda ja digitaliseeritud varanduse mõistliku hinna eest kättesaadavaks teha. „Miks mitte küsida väikest tasu mittetavapärasel ajal lahtioleku (nt öösel) või digitaliseeritud raamatute laenutamise eest (nt kohustuslik kirjandus, mida loevad paljud korraga). „Tihti on klient olukorras, kus ta ei saa vajalikku raamatut kuidagi kätte. Kui rahvas tõuseb barrikaadidele ja soovib maksta, siis tuleks seda võimaldada,” ütles ta. Ta tõi paralleeli muusikavaldkonnaga, kus saab osta muusikapalu ükshaaval. Et aga raamatute digitaliseerimine on väga kallis ja meil pole suurt turgu, mis võimaldaks müügi või laenutuse hinda odavana hoida, siis ei ole see Janne Andresoo sõnul otstarbekas.
Reklaam võiks muuseumitele ja raamatukogudele abiks olla toetajate leidmisel, arvas Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja. Tema sõnul on ring, kellet raha küsida, kasvõi väikeste summade kaupa, tegelikult väga suur. Tuleb ainult leida need õiged argumendid, miks peaks mingi ärimees võtma mõne raamatukogu või muuseumi endale südameasjaks. Sirje Helme sõnul pole mõtet küsida raha, vaid pakkuda tuleb partnerlust.
Loov Eesti klubiõhtute seeria „Kus on porgand?” eesmärk on vahetada kogemusi ning leida ideid koostööks. Ühel õhtul on fookuses kahe valdkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte- klubilises õhkkonnas analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda tehtud on. Järgmine klubiõhtu toimub 11. mail ja siis on fookuses meedia ja disainivaldkonnad.
Kõikide seeria ürituste kokkuvõtteid saab lugeda SIIT
Palume osalejatelt TAGASISIDET, et tulevikus oma tegevusi ja teemasid paremini planeerida.
AITÄH!
Ankeedi leiad SIIT
